Puutlipalo jutumatk

Novembrikuises kaamoses matkame justkui teise reaalsusse sest ees ootab novembrikuine mets, kus loodus on end juba vaikselt talvele häälestanud, looma- ja linnuhääli jääb üha vähemaks – loodus vajub unne.

Meie ühise retke KULMINATSIOONIKS saab laternavalgel lugude õhtu ühes metsa sisse peidetud puukirikus Puutlipalos.

Aeg: 1. november, kell 12:00-18:00
Distants: 10-12 km
Asukoht: Puutlipalo, Võrumaa
Algus ja lõpp: https://maps.app.goo.gl/TvadxWUyDVEsdcGp8
Grupi suurus: 3-15 inimest
Matkajuhid: Liisi Ja jutuvestja/matkajuht Ena Mets

See on just see õige aeg hingedepäevale vastu minemiseks, erinevate puude väest ja pärimusest jutustamiseks, kuuma tee saatel üksteisele silma vaatamiseks, omaenda elus olulistele hingedele mõtlemiseks.

Esiti läbime eriilmelist ja tiba märjemat metsaosa, kus vanad talukohad meenutavad kunagisi elanikke. Kiikame järvel hämara novembrikuu helki, avame seal üllatuslikke salalaekaid, et siis edasi suunduda lõunaeestilikesse männimetsadesse, kus rajad meid künkaist üles ja alla juhatavad.

Meie ühise retke KULMINATSIOONIKS saab laternavalgel lugude õhtu ühes metsa sisse peidetud puukirikus Puutlipalos. Selle paiga lugu viib meid 100 aastat minevikku, mil lootusrikkad ja jaksu täis noored pered Irboskast Haanjamaale kodu tulid otsima. Üheksa pere peale osteti vaesel ja väheviljakal maal kaks vana talu. Pereemad saatsid lapsed kohalikku kooli, pereisad arendasid kogukonnast kena küla ning Valgõmäele rajati päris oma kirik.

Saame Puutli kiriku kalmistul ühiselt mõelda kõigile neile, kelle rada sellest maailmast läbi viinud ning kes on tulnud siia üürikeseks oma suuri inimese unistusi täitma. Kirikus võtame endale soojad fliisid ja sallid ümber, tassikese teed pihku ning laternate valguses saate kuulata lugusid, mis hingedepäeva sobivad – „Lugusid lahkumistest“.

Kiriku jutluslauale võime jätta oma panuse, et metsakirik saaks edasi elada ning järgmistele inimestele hingesoojust pakkuda. .… ja siis, laternad peos, astume sügisvaikust kuulatades läbi metsa, kuni tuleb sellest teisest reaalsusest jälle oma autokesse istuda, et suunduda koju hingedeaja puhul aknale küünalt süütama – tahavad ju meie oma lähedasedki neil õhtuil vaatama tulla, kuidas meil eluke veereb!

Kohtume hingedepäeval Puutlipalos!